Erasmus+ projekt "Eco echo"

Image
Erasmus+

5. päev - 26. november 2021

Meie viimane päev Voloses algas sisse magamisega, millele järgnes pikk bussisõit, mille jooksul saime end välja magada. Neli tundi hiljem, läbi tugeva vihmasaju, jõudsime Ateenasse, kus meie eesmärk oli külastada Akropolise muuseumi ja varemeid. 

Muuseumis oli palju erinevaid jumalate teemalisi kujusid ja skulptuure. Giidi meil ei olnud, seega vaatasime ise ringi. Muuseumi kolmandal korrusel näidati filmi sellest, kuidas Akropolis ehitati ja hävitati. See oli väga põnev. Peale muuseumikülastust läksime vägevatesse Akropolise varemetesse kus me nägime osaliselt taastatud hooneid ja sambaid ning imelist vaadet, mida mägi, mille otsas varemed asusid, võimaldas. Ilm oli väga tuuline ning äikest oli vahetevahel ka kuulda. See muutis kogemuse veelgi elavamaks. Mäe otsas saime aru, et juba viis päeva oli Kreekas möödunud ning reis oli lõpule jõudmas. 

Hotelli läksime läbi paduvihma ja kuigi bussist hotellini oli vaid sada meetrit, saime läbimärjaks. Äiksevihm möödus aga väga kiiresti ja vaevalt olime jõudnud jalanõud kuivaks föönitada, kui saimegi taas välja minna oma viimast Kreeka õhtusööki nautima. Peale söömist läksime kõik poodlema. 

Õhtu viimane ülesanne oli leida bussipeatus, kust homme lennujaama poole sõitma pidime hakkama. Õnneks oli see väga keskväljaku ja meie hotelli lähedal, nii et juhuslikult olime kohal ka just sellel hetkel, kui keskväljakul süttisid mandariinipuudele asetatud jõulutuled ja koha meeleolu muutus sekundiga hilissuvisest jõuluhõnguliseks. 

Selle kauni emotsiooniga läksime hotelli asju pakkima ning järgmise päeva ärasõiduks valmistuma.

4. päev - 25. november 2021

Hommikul saime kokku koolis, et minna kõik koos bussi peale, mis viis meid Pelioni mäel asuvasse Milies külla. Võrreldes Eesti Munamäega oli Pelion ikka palju suurem. Lausa 1624 meetrit kõrge. Milies külastasime raamatukogu ja Archangelsi kirikut. Raamatukogu oli koduks suurele hulgale ajaloolistele teostele. Algselt oli hoone kasutusel koolina. Sealsest direktorist räägiti palju lugusid. Väidetavalt oli tegemist rikka ja haritud mehega, kes ei nõudnud üldse palju. Mõnel pikal tööpäeval olevat ta isegi oma töölaua peal maganud.

Kirik oli tõeliselt lummav. See oli Türgi okupatsiooni pärast väljastpoolt väga tagasihoidlikuks ehitatud. Samuti oli spetsiaalse ehitustehnoloogiaga tagatud, et kirikus sees kõlaks heli hästi ja sealt välja ei kostaks midagi. Kiriku sisemus oli üleni maalingutega kaunistatud. Maalril oli see kokku võtnud 20 aastat. Preester rääkis, kuidas igal maalingul on oma lugu ja need lood olid väga põnevad.

Pärastlõuna oli peamiselt kohvrite pakkimise jaoks, sest juba reede varahommikul pidime Volosest lahkuma. Aga õhtul pidasime teiste riikide osalejatega koos veel lahkumispidu, kus me saime ka osavõtutunnistused. Hilisõhtu saabudes jalutasime veel viimast korda mööda Volose kiviseid tänavaid. Ostsime snäkke ning pöördusime tagasi hotelli.

3. päev - 24. november 2021

Tänast päeva alustasime Volosi infokeskuses, kus pidas kõnet üks haritud kreeklane. Ta rääkis pikalt müütilisest laevast Argo, mille koopia valmis aastal 2006. aastal. Müüdi ja laeva loo elushoidmiseks ehitatakse nüüd Argole pühandatud muuseumi.

Sealt edasi algas bussisõit mägedesse. Olime küll maruväsinud, aga selliseid imelisi vaateid ei raatsinud lihtsalt maha magada. Kõrgel mägedes oli palju külmem. Jalutasime läbi küla Makrinitsa bütsantsi muuseumisse. Sinna oli kokku kogutud kiriklikke esemeid erinevatest sajanditest. Muuseumi kõige vanem eksponaat oli väidetavalt ainuke Neitsi Maarja kuju, millel on selgelt kujutatud kõrvu. 

Peale muuseumi oli meil natuke vaba aega. Uurisime ümbrust ja toetasime kohalikke ettevõtteid. Kõik tänavad olid kasse ja koeri täis. Nad turnisid kartmatult katustel ja aedadel. Seejärel läksime tagasi sooja bussi ülejäänud seltskonda ootama. Tagasisõit tundus kordades kiirem.

2. päev - 23. november 2021

Kohtusime kell 9.30 hommikul koolis juba tuttavate nägudega. Kreeklased tutvustasid meile uut veebilehte: Q-cumber. See aitab meil projektiga edaspidi edasi tegeleda. Eestisse tagasi tulles saame seal kaardistada meie kooli ümbruse keskkonna positiivseid ja negatiivseid märke. Vaatasime ka koos videot, mis rääkis põhiliselt inimtegevuse mõjust maakerale.

Kõik riigid tõid oma käsitsi tehtud suveniirid ühte klassi, kus neid omavahel vahetasime ja nende lugusid jutustasime.

Algas töötuba. Seal meisterdasime CD-plaadist jõuluehteid, kerides lõnga nende ümber. Rääkisime seal kreeklastega, kes meile koolimaja lähemalt näitasid. Süsteem on täiesti teine, klassiruumid väiksemad ja õpilasi klassis vähem.

Tänase päeva viimase tegevusena viisime läbi küsitlust. Palusime võõrastel inimestel täita paberkandjal küsimustikku taaskasutuse kohta. Kõik oli perfektne peale ilma, sest sadas tõesti palju.

Vaata pilte.

1. päev - 22. november 2021

Meie esimene päris õpiränne toimus Kreekasse. Projekt algas tegelikult 2020. aasta septembris, aga pandeemia tõttu ei saanud me õppereisi korraldada. Nüüd olemegi siin Kreekas koos Türgi, Hispaania, Portugali grupiga.

Lennureis oli väsitav. Lendasime umbes 5 tundi ning pärast seda läksime otse bussile, mis meid Ateenast Volosisse viis. Seegi sõit oli pikk. Koos vahepeatustega võttis kokku aega peaaegu 4 ja pool tundi. Bussi jagasime Hispaania grupiga. Seal saime endale päris mitu uut sõpra, kellega ka hotellis kodust toodud snäkke ja maiustusi vahetasime. Õhtu oli pikk, aga õnneks jõudsime ka oma tubadesse ja jäime magama.

Äratuskell särises 7.00. Panime selle kinni ja magasime edasi. Pool tundi hiljem helises see uuesti. Ka seekord ei suutnud me ärgata. 45 minutit enne kokkulepitud lahkumisaega ajasime end lõpuks maast lahti. Pesime hambad, sõime hommikut ja asusime kohaliku kooli poole teele. Kreeka oli päevavalguses täiesti lummav. Õhtul väsinuna tänavatega tutvust tehes polnud nagu ümbrust tähele pannud. Nüüd aga päike paistis, ilm oli võrratult soe ja kõrged mäed lihtsalt muljetavaldavad. Kooli juurde viis pikk promenaad. Ühel pool sinine, sillerdav meri. Teisel pool uhked sammastega hooned, nende taga suured hirmuäratavad mäed.

Olime saabunud Volosi põhikooli. Meid juhatati väiksesse aulasse, kus Kreeklased meid kõiki oma laulude ja tantsude saatel vastu võtsid. Meil, eestlastel oligi au järgmisena oma riiki esindada ja seda oma projektipartneritele tutvustada. Seekord vedas meid alt kohalik, olematu internet. Kolm tiimiliiget jooksid tagasi hotelli. Tõmbasid esitluse mälupulgale ja jõudsid täpselt õigeks ajaks tagasi kooli. Lõppude lõpuks läks kõik hästi. Saime kõigest räägitud, kuulajaid sõnamängudesse kaasatud ja kohukesi jagatud. Pärast toimusid kooliihoovis ühistegevused. Poleks ettegi kujutanud, et kusagil Euroopas saavad lapsed aastaläbi kooliõues tegevusi läbi viia. Väljas koos askeldamine tegi meid lähemalt tuttavaks paljude projektis osalejatega.

Päeva lõpetas Kreeka kooliõpilaste poolt läbiviidud linnatuur. See pani meid uuesti mõistma, kui uskumatult kaunis Volos on.

Vaata pilte.