Ajalugu

Image

Asutamisperiood ja NL aeg

1. septembril 1984. aastal avati Lasnamäel IV mikrorajoonis Tallinna 60. Keskkool (praegu Tallinna Kuristiku Gümnaasium). Uue kooli avatseremoonial viibisid mitmed tähtsad isikud Tallinna Mererajooni RSNTK-st (Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee), delegatsioon "vennalikust" Kampucheast ja paljud teised.

Direktorile, seltsimees Vjatsheslav Gussarovile anti üle sümboolne koolikell ja võti, millele oli graveeritud kolme tublima ehitaja nimed. Piduliku aktuse lõpul saatis Vjatsheslav Gussarov 5.a klassi pioneerid Kristiina Tiitsi ja Hedi Kääri suure tulipunastest nelkidest koosneva lillekorviga Maarjamäele, et tänada neid, kes langesid karmidel sõja-aastatel. Koos lilledega jäi igavese tule juurde pioneeride tõotus: "Kõik, mis jäi isadel loomata, loome meie…" Lilli viidi ka V. I. Lenini mälestussamba jalamile.

Koolikella rõõmsa helinaga algas esimene tund - rahu tund!

Nagu enamikus nõukogude aja koolides, tegutsesid ka meie koolis usinad pioneerid. Tollased õpilased kogusid  vanapaberit, korraldasid omavahelisi võistlusi (nt kabes, lumelosside ehitamises jne), tegelesid isetegevusega. Aeg-ajalt käidi paraadidel, külastati šeffasutust ning kutsuti külla Suure Isamaasõja (loe: teine maailmasõda) veterane.

Tallinna 60. Keskkool oli algusest peale spordilembene. Näiteks juba esimesest õppeaastast alates peeti tütarlaste aeroobikakavade võistlusi, koolis tegutses maadlusring, mitmed meie kooli õpilased olid ENSV (loe: Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) noortemeistrid, vaieldamatult populaarne oli poiste käsipall – mis kogus au ja kuulsust nii Eestis kui ka välisriikides võisteldes.

1988. aastal sai Tallinna 60. Keskkooli direktoriks Marti Tulva, kes juhtis kooli 21 aastat.

Image

Uus nimi - Kuristiku

Koos Eesti Vabariigi tulekuga muutus ka meie kool keskkoolist gümnaasiumiks ning number 60 asendus sõnaga "kuristiku" – 1995. aastal nimetati kool Tallinna Kuristiku Keskkooliks ja alates 1998. aastast kannab nime Tallinna Kuristiku Gümnaasium. Kust selline nimi? Meie koolist mitte kaugel asus Kuristiku küla, mis on tänaseks küll oma ajaloolisel kujul maamunalt kadunud, sest jäi Lasnamäe ehitajatele jalgu.

Kunagise küla nimi ja mälestus sellest elab edasi – sellele aitab kaasa väike muuseuminurk meie koolis, millele pani alguse õpetaja Ivi Talimäe – Kuristiku küla endine elanik. Mõnes mõttes võib ka tänapäeval nimetada meie kooli küla-kooliks (mis sellest, et õpilasi ligi 1000), sest paljud meie kooli õpilased elavad koolimajast kiviviske kaugusel. Staažikamad õpetajad (Ly Melesk, Annela Valdi, Ele-Marika Sooväli,  Liidia Kuusksalu, Heli Paju, Veinika Lemsalu, Siiri Aiaste, Margarita Eero, Karmen Kisel, Priit Ratassepp, Heli Malve) teavad tõepoolest kõigist kõike – mõnest perest on meie kooli lõpetanud kolm või isegi neli last. Samuti õpivad meie koolis juba mitmete vilistlaste lapsed.

1994. aastal hakkas ilmuma kooli oma ajaleht KRESKU. Ajaleht  on saavutanud aastate jooksul mitmel korral häid tulemusi üle-eestilisel koolilehtede võistlusel (korraldajad Noorte Meediaklubi ja ajaleht Eesti Ekspress). Kooli ajalehe toimetuses aktiivselt tegutsenud õpilased on jätkanud peale kooli lõpetamist õpinguid ning tegutsemist ajakirjanikena.

1997. aasta sügisest asus õppealajuhatajana tööle Siiri Aiaste. Põhitöö kõrvalt on ta juhtinud mitmeid projekte alates Aktiivsest ja turvalisest koolipäevast, Tagasi Kooli, TÖFF, Eesti 100 tamme jm. Tema algatusel on 1997. aasta jõuludest alates toimunud abituuriumi ja kooli töötajate pidulikud ühislõunad.

1998. aastast alates õpivad meie kooli gümnasistid vastavalt õpilaste valikutele kolme võõrkeelt: inglise, vene, saksa või hispaania keelt.

1999. aastal remonditi meie koolimaja: korrastati kehalise kasvatuse ruume, pandi uued eurostandardile vastavad plastikaknad, mis küll varsti logisema hakkasid ning hästi avaneda ei tahtnud, ja värviti klasside ja koridoride seinu.

Põhikooli III astmes alustati paralleelklasside õpilaste inglise keele ja matemaatika süvendatud õpetamiseks tasemeõppe gruppides õpetamist.

Alates 1999. aastast on Kuristiku Gümnaasium seotud SA Archimedes rahvusvaheliste projektidega Comenius, Erasmus+. Margarita Eero on tohutult panustanud oma aega ja energiat, et projektide raames saaksid meie õpilased ja õpetajad käia tutvumas paljude Euroopa riikide koolide ja haridussüsteemidega ning tutvustada külalistele oma kooli ja Eestimaad.

Pseudofunktsionalistliku tüüphoone isikupärasemaks muutmisel oli suuri teeneid kunstiõpetaja Sirje Merilol, kes muutis peahoone trepikoja kõrval asuvad aknad kõigil korrustel kauniteks vitraažideks. Samuti võis tema ja õpilaste poolt loodud värvikaid seinamaalinguid kohata kõigil korrustel. Paraku kooli renoveerimise käigus neid aknaid ei renoveeritud ja on jäänud vaid ilus mälestus.

2003. aastast alates on meie koolis gümnaasiumisse astudes võimalik valida kolme õppesuuna vahel: reaal-loodusainete, humanitaar- ja majanduse-ettevõtluse suund. Suuna avamine on sõltunud soovijate arvust.

Majandus-ettevõtlussuund on aastatega kogunud palju populaarsust, mida kinnitavad loodud õpilasfirmade konkurentsivõimelisus ja edu kevadistel konkurssidel Vabariigis.

2005. aastal asus tööle meie vilistlane Aivar Metsaveer – esmalt arvutiõpetuse õpetajana, kellest sai peagi kooli IT-juht. Tänu tema innovaatilistele ideedele koolimaja valgus- ja helitehnika, IT ja võrgulahenduste rajamisel, on koolimajas kaasaegsed ja huvitavad tehnilised lahedused.

2009. aastal sai Kuristiku gümnaasiumi direktoriks Raino Liblik.

2011. aasta oktoobris algas koolimajas kauaoodatud renoveerimine, mis kestis järgmise õppeaasta alguseni. Remondi ajal toimus õppetöö Raadiku tänaval asuvas endises sidekoolis.

Meie kooli asusid tööle muusikaõpetajad Sirje Vasmann-Perend ja Kristi Toomra, kes teostasid revolutsioonilise pöörde muusikaõpetuse tundide läbiviimisel ja laulukooride esinemiste kvaliteedis. Noortekoori ja bändi loomine ning tegutsemine saavutasid erilise tuntuse nii kooli 35. juubelisünnipäevaks korraldatud kontsertetenduse „Maitse üle ei vaielda“, EV 100 aastapäeva aktuse kui „Kuiinluse ahelad“ kontsert-show programmiga.

Image

Renoveeritud koolimaja

2012. aasta 3. septembril avati pidulikult põhjalikult ümber ehitatud ja remonditud koolimaja. Suuremateks muutusteks majas olid uus täismõõtmetes spordisaal, avar raamatukogu, suur auditoorium ning aula uus asukoht. Kõigis klassides on arvutid ja videoprojektorid, koridorides ja koolimaja ümbruses on videovalve. Ka koolimaja territoorium korrastati ning jalgpalliväljak ning jooksurada said uue katte. Peasissekäigu ette rajati suurem parkla.

2013. aastal võeti kasutusele kiibiga plastikkaardid tavaliste õpilaspiletite asemel – neid kasutatakse nii kooli sööklas, raamatukogus õpikute/kirjanduse laenutamisel, printimisel-paljundamisel kui ka ühistranspordi kasutamist lubavate dokumentidena.

2014. aastal ühines meie kool Toomas Hendrik Ilvese üleskutsega tähistada EV juubelisünnipäeva saabumist (12. klassi õpilased koos 1. klassidega) projektis “Eesti 100 tamme“ – korjati tammetõrud, kasvatati istikud ja istutati eriliste loitsude saatel Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks kooli territooriumile kasvama. Meie kool sai ära märgitud Riigikantselei poolt vastava mälestuskivi paigaldamisega tammede allee juurde.

2015. aastal algas saksa keele õpetamine teise võõrkeelena. Peamine põhjus oli asjaolu, et aastatega oli tõusnud vene keelt ema/koduse keelena rääkivate õpilaste arv ja nende jaoks vene keele algõppega alustamine polnud motiveeriv.

2016. aastal rajati koolimajja robootika ja tehnikaga varustatud Nutiklass, kus toimuvad loovuse, loogika ja robootika tunnid. Klassiruumi sisustus on eriline, laudu ja toole saab mugavalt ümber tõsta selliselt, nagu parasjagu vaja on.

Muutuva õpikäsituse raames alustati uue lõimitud valikkursuse Maailmarändur õpetamist 6. klassides. Kursuse siduv teema on Vahemeremaade ajalugu, loodus ja kunst. Aine õpetamist viivad läbi mitu õpetajat.

Said alguse aktiivõppepäevade läbiviimine kord trimestris või poolaastas kogu koolile.

Kuristiku Gümnaasiumist sai pilootkool projektis Liikuma Kutsuv Kool. Projekti eestvedajad on Raino Liblik, Triin Tibar ja Kati Lepp, kes on aastate jooksul käinud jagamas meie kooli kogemusi teistele koolidele kogu Vabariigis. Koolimaja ja selle ümbrus innustavad nii õpilasi kui ka õpetajaid rohkem liikuma – rajatud on erinevaid aktiivseid tegevusi soosivad võimalused: seiklusrada, liikluslinnak, turnimispüramiidid jpm. Vahetundides saavad õpilased osaleda tantsuvahetundides. Kooli territooriumile on paigaldatud rohkelt rattahoidjaid, et populariseerida õpilaste hulgas keskkonnasõbralike liikumisvahendite kasutamist.

2017. aastal liitus meie kool Rohelise Kooli projektiga, kus aktiivsed eestvedajad on Karmen Kisel ja Külli Ratassepp (varasemalt ka Aire Luugus). Tänu projekti tegevustele on tõusnud oluliselt õpilaste keskkonnateadlikkus ja säästev suhtumine nii kooli keskkonna kui ka ümbritseva looduse suhtes. Keskkonnarühma eestvedamisel on toimunud mitmeid korrastustalguid kooli ümbruskonnas, hea koostöö on selles osas olnud Lasnamäe LOV-ga. 2018. ja 2020. aastal omistati meie koolile roheline lipp, millega tunnustati keskkonnategevuse jätkusuutlikkust meie koolis.
Kooli territooriumile rajati 2020. aastal roheaed, kus õpilased saavad jälgida taimede kasvu ning hoolitseda taimede eest.

Seni paberkandjal ilmunud koolileht Kresku kolis veebikeskkonda kresku.kuristiku.ee.

Alustati I kooliastmes teemapõhise õppe ja kujundava hindamisega. Tänaseks on kujundav hindamine lisaks põhikooli II kooliastme kunsti, muusika, kehalise kasvatuse ja arvutiõpetusega seotud ainetes.

2017. aasta 1. septembrist liideti Tallinna Merekalda Kool Tallinna Kuristiku Gümnaasiumiga. Vana koolimaja renoveeriti ja endise Merekalda Kooli asemele rajati õppehoone Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi gümnaasiumiastmele. Tallinna Merekalda Kooli ajalugu leiad siit.

2018. aastal hakati valima koolipere kuu tegijat ja tegu. Kandidaate nii õpilaste kui õpetajate hulgast saavad esitada kõik soovijad, kuu tegijaid tunnustatakse märkamisega spetsiaalsel stendil ja kooli kodulehel.

Hakati õpetama valikkursust Õpioskused 5. klassidele – eesmärgiga lõimida  õpioskusi ning pädevusi erinevate õppeainetega.

2019. aastal liitus kool Kogupäevakooli programmiga. Kogupäevakooli eesmärgiks on mitmekesistada õppetööd, luua paremad võimalused õpilaste õpimotivatsiooni suurendamiseks ja õpitulemuste parandamiseks.

2020. aasta sügisel alustas Kuristiku Gümnaasiumis õpinguid ligi 940 õpilast. Õpilaste arvu tõus on seotud kindlasti nii Kuristiku Gümnaasiumi tuntuse kui ka silmapaistvate saavutustega õppetöös, spordis kui ka erinevates projektides.

2021. aastal sai Kuristiku gümnaasiumi direktoriks Oliver Jakobson.