Ajalugu

Image

Asutamisperiood ja NL aeg

1. septembril 1984. aastal avati Lasnamäel IV mikrorajoonis Tallinna 60. Keskkool (praegu Tallinna Kuristiku Gümnaasium). Uue kooli avatseremoonial viibisid mitmed tähtsad isikud Tallinna Mererajooni RSNTK-st (Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee), delegatsioon "vennalikust" Kampucheast ja paljud teised.

Direktorile, seltsimees Vjatsheslav Gussarovile anti üle sümboolne koolikell ja võti, millele oli graveeritud kolme tublima ehitaja nimed. Piduliku aktuse lõpul saatis Vjatsheslav Gussarov 5.a klassi pioneerid Kristiina Tiitsi ja Hedi Kääri suure tulipunastest nelkidest koosneva lillekorviga Maarjamäele, et tänada neid, kes langesid karmidel sõja-aastatel. Koos lilledega jäi igavese tule juurde pioneeride tõotus: "Kõik, mis jäi isadel loomata, loome meie…" Lilli viidi ka V.I. Lenini mälestussamba jalamile.

Koolikella rõõmsa helinaga algas esimene tund - rahu tund!

Nagu enamikus nõukogude aja koolides, tegutsesid ka meie koolis usinad pioneerid. Nagu noortele punaste kaelarättidega tüdrukutele ja poistele kohane, kogusid ka nemad vanapaberit, korraldasid omavahelisi võistlusi (nt kabes, lumelosside ehitamises jne), tegelesid isetegevusega. Aeg-ajalt käidi paraadidel, külastati šeffasutust ning kutsuti külla Suure Isamaasõja (loe: teine maailmasõda) veterane.

Tallinna 60. Keskkool oli algusest peale spordilembene. Näiteks juba esimesest õppeaastast alates on peetud tütarlaste aeroobikakavade võistlusi, koolis tegutses maadlusring, mitmed meie kooli õpilased olid ENSV (loe: Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) noortemeistrid.

1988. aastal sai Tallinna 60. Keskkooli direktoriks Marti Tulva, kes juhtis kooli 21 aastat.

Image
Image

Uus nimi - Kuristiku

Koos Eesti Vabariigi tulekuga muutus ka meie kool keskkoolist gümnaasiumiks ning number 60 asendus sõnaga "kuristiku". Kust selline nimi? Meie koolist mitte kaugel asus Kuristiku küla, mis on tänaseks küll oma ajaloolisel kujul maamunalt kadunud, sest jäi Lasnamäe ehitajatele jalgu.

Kunagise küla nimi ja mälestus sellest elab niiviisi edasi, ehk aitab seda pisut elavdada ka väike muuseuminurk meie koolis, millele pani alguse õpetaja Ivi Talimäe - Kuristiku küla endine elanik. Siiski, ehk võib ka tänapäeval nimetada meie kooli küla-kooliks (mis sellest, et õpilasi ligi 700), sest paljud meie kooli õpilased elavad koolimajast kiviviske kaugusel. Staažikamad õpetajad teavad tõepoolest kõigist kõike - mõnest perest on meie kooli lõpetanud kolm või neligi last.

1999. aastal remonditi meie koolimaja: korrastati kehalise kasvatuse ruume, pandi uued, eurostandardile vastavad plastikaknad, mis küll varsti logisema hakkasid ning hästi avaneda ei tahtnud, ja värviti klasside ja koridoride seinu. 

Pseudofunktsionalistliku tüüphoone inim(lapse)sõbralikuks muutmisel oli suuri teeneid kunstiõpetaja Sirje Merilol, kes muutis trepikoja kõrval asuvad aknad kõigil korrustel kauniteks vitraažideks. Samuti võis tema ja õpilaste poolt loodud värvikaid seinamaalinguid kohata kõigil korrustel.

2009. aastal sai Kuristiku gümnaasiumi direktoriks Raino Liblik.

2011. aasta oktoobris algas koolimajas kaua oodatud remont, mis kestis järgmise õppeaasta alguseni. Remondi ajal toimus õppetöö Raadiku tänaval asuvas endises sidekoolis.

2012. aasta 3. septembril avati pidulikult põhjalikult ümber ehitatud ja remonditud koolimaja. Suuremateks muutusteks majas olid uus suur spordisaal, avar raamatukogu, suur auditoorium ning aula uus asukoht. Kõigis klassides on arvutid ja videoprojektorid, koridorides ja koolimaja ümbruses on videovalve. Ka koolimaja territoorium korrastati ning jalgpalliväljak ning jooksurada said uue katte. Peasissekäigu ette rajati suurem parkla.