Riigikaitseõpetus

Riigikaitseõpetus on valikaine 10.-11. klasside õpilastele.

Mida õpitakse?

Riigikaitseõpetuse tundides antakse õpilastele võimalus paremini mõista oma riiki, saada juurde uusi teadmisi, mis alustel toimib Eestis riigikaitsesüsteem, mida õpilane, kui kodanik, saab teha oma riigi kaitsmiseks. Lisaks õpitakse tundma ja vältima ning lahendama erinevaid konflikte; kasutama vajadusel enesekaitsevõtteid ja esmaabi.

Riigikaitseõpetus koosneb 4 kursusest, kokku 140 õppetundi, millest 70 toimub klassiruumis ja ekskursioonidel, 35 spordisaalis ning 35 praktilises välilaagris.

Riigikaitseõpetus on multidistsiplinaarne õppeaine, mis koosneb tänapäeva globaalprobleemidest ja humanitaarõiguse põhitõdedest, julgeoleku- ja kaitsepoliitika käsitlusest, kaitsejõudude ülesehitusest ja teadmistest, mis on tarvilikud riigi igapäevase turvalise elu tagamisel. Teooria vaheldub ekskursioonide ja praktiliste tundidega enesekaitsevõtete õppimisel, relva- ja riviõppest, topograafiast ja esmaabist ning oskusest välitingimustes hakkama saamiseks.

Miks riigikaitseõpetust on vaja? 

Riigi kaitsmine pole ainult nende inimeste asi, kes oma igapäevaelus kannavad vormi, vaid põhiseadusega igale kodanikule pandud kohustus. Selle väljundiks ei pruugi tingimata olla just teenistus kaitseväes või kaasalöömine Kaitseliidu ridades, vaid üldiselt seaduskuuleka ja avatud silmaringiga lojaalse kodanikuna ühiskonda panustamine.

Riigikaitseõpetuse eesmärk ei ole militaarsuse propageerimine või sõdurite kasvatamine. Õppeaine eesmärk on  isamaaline kasvatus, seaduskuuleka kodaniku kasvatamine ning õpilaste silmaringi laiendamine.

Riigikaitse on eri eluvaldkondadega tihedalt seotud, mistõttu saavad kursusel osalejad tarvilikke teadmisi ja oskusi, mida neil igapäevaselt vaja võib minna ka siis, kui nad ei osale otseselt riigikaitse korraldamisel. Esmaabikoolituse läbimise tõend kehtib autojuhulubade taotlemisel.

Riigikaitse erinevate kursuste õpetajad Daniel Nüüd, Triin Atla ja Ülle Piibar. 

Vaata ka tutvustuse videot: