Kolm kuud paradiisis
Ehk mis elu elatakse 7885 km kaugusel Taimaal

Kätlyn

Päike, valged liivarannad, suurepärane söök, peatumatu ööelu, kirev kultuur ja taskukohane soppamine – tere tulemast Taisse!

Tai on eestlastele kindlasti teada-tuntud koht. See on üks uuemaid ja kuumemaid reisisihtkohti, kuhu minnakse eksootikat nautima. Kõige levinumad kohad turistidele on Pattaya ja Phuket, kuhu teadjamad inimesed aga enam ei lähe, sest need piirkonnad on turistide poolt liiga ära rikutud. Soovitan soojalt kõigile, kes tahavad minna Taisse puhkama, natukene vaeva näha ja otsida mõni vaikne saareke, sest puhkus on korda läinud vaid juhul, kui seda imeilusat loodust saab nautida rikkumatult ja teiste poolt segamatult.

Tõde on aga see, et paar nädalat on terve Taimaa avastamiseks liiga lühike aeg. Et ära käia kõikjal ja nähe kõike, tuleb koguda tublisti aega. Kuigi veetsin Tais kolm kuud, on veel palju kohti, kuhu ma ei jõudnud, aga kuhu ma tulevikus kindlasti minna tahan.

Usk on kahtlemata kõige tähtsam osa taimaalaste elust. Nad kummardavad Buddhat, rajavad talle templeid, palvetavad tema poole jne. Tai inimesed on väga spirituaalsed, usuvad aurasse, karmasse ja hingedesse. Üle terve Tai on püstitatud lugematul arvul templeid Buddha auks, millest võimsaim ja suursuguseim on The Grand Plalace.

Märkimisväärne on kindlasti Tai puhul ka see, kuidas nad armastavd oma kuningat. Kui näiteks minna Tais kinno, siis enne filmi algust tõusevad kõik püsti, mängib nende rahvuslik koorilaul ja ekraanil jookseb film kuninga eluteekonnast. Kell kuus õhtul lastakse tänavatel Tai Kuningriigi hümni ja inimesed katkestavad kõik oma tegemised ja lihtsalt seisavad, jääb mulje, nagu linn oleks kivistunud – igasugune liikumine seiskub. Kell seitse, hommikul ja õhtul, kuuleb raadiost samuti riigihümni. Tai inimesed on tõestuseks, et patriortism pole maailmast kadunud.

Üks lahutamatu osa Bangkoki elust on kindlasti liiklus. Pole kellaaega, mil oleks selles linnas mugav liikuda. Pole oluline, kas on hommik või õhtu, ummikud lihtsalt on osa sellest linnast. Mitu korda olin tunnistajaks ka sellele, et ummikud olid ka ekspress-teedel (teed, mis asuvad kõrgemal tasandil, millel on tollimaks ja mida kasutatakse, et kiiremini ühest linna osast teise saada).

Ja nüüd kõige parem osa Taist – söök. Tai köök erineb suurest tüüpilise eestlase söögilauast. Tais on põhiliseks toiduks riis, köögiviljad ja kana. Arvukalt on muidugi ka söögikohti, mis on tuntud üle maailma ja pakuvad põhiliselt Euroopa ja Ameerika toite, kuid Tai köök on kindlasti üks meeldejäävamaid toiduelamusi mida leida võib.

Alguses tundus mulle et Tai inimesed ainult söömisest ja söögi müümisest elavadki – pea kõikide tänavate ääres on söögikohad, kus puuduvad igasugused hügieeninormid, kuid kus valmistatakse kõige ehtsamat Tai toitu.

Ja ma lihtsalt ei saa mainimata jätta seda, et Tai on poodlemise armastajate kuningriik. Riided, jalanõud, käekotid, kohvrid, ehted jne. Kõike on lõputus koguses ja meie hindadega võrreldes naerma ajavalt tühiste hindadega. Tavaline on 70 krooni maksev kingapaar ja 30-kroonine pluus. Odava hinna juures on aga toodete kvaliteet igati korralik. Asi on lihtsalt selles, et tööjõud ja materjalid on Tais suuresti odavamad kui mujal. Hoiatan aga kõiki – minu kohver kaalus lubatust 10kg rohkem – proovige ostlemisel mõõdukust säilitada.

Ja nii võiksin ma sellest lummavast riigist rääkima jäädagi. Tai on lihtsalt koht, kus leidub midagi igale maitsele. Ja asju, mis vastavad minu maitsele, on seal lõputult palju.

Vahetusõpetajana Saksamaal
Inglise keele õpetaja Jekaterina Wilde maailma avastamas.

Kelly ja Maris

Väikestepoole inglise keele õpetaja Jekaterine Wilde käis koolielu uurimas Saksamaal. Seal viibis ta kolm nädalat ning oli lahkelt nõus meile Saksamaa koolielust rääkima.

Kas see oli Teil esimene kord olla välismaal vahetusõpetaja?
Vahetusprogrammis osalesin esimene kord. Käesolev projekt andis mulle rohkem enesekindlust, kuna veendusin, et Eesti kõrgharidusega saab hakkama igal pool.

Kui kaua te Saksamaal õpetasite ja kas vaba aega jäi ka, et linnaga tutvuda?
Mina olin Saksamaal 3 nädalat ja nädalavahetused olid mul vabad. Vahetusõpetajate jaoks oli korraldatud huvitav kultuuriline programm. Ma tutvusin mitte ainult väikelinnaga Schleswig, kus ma õpetasin, vaid ka Lübecki, Kieli ja Hamburgiga.

Millised muljed jättis teile Saksamaa koolielu?
Koolielu jättis hea mulje. Kooli õhkkond oli sõbralik ja turvaline. Eriti jäi meelde ebaharilik vaikus koridorides vahetundide ajal ja aktiivne töö tundide ajal.

Kuidas õpilased ja õpetajad teisse suhtusid?
Õpilased ja õpetajad suhtusid minusse sõbralikult, uudishimulikult ja esitasid küsimusi minu kodumaa ja kooli kohta. Nad imestasid, kui said teada, et mina 24- aastasena juba õpetan koolis, kuna neil on enamik noori õpetajaid 30-aastased. Nemad ei kiirusta ülikooli lõpetamise ja tööle asumisega.

Kuidas erineb Eesti kool Saksamaa koolist?
Ma pean rõhutama, et mina õpetasin gümnaasiumis, mis on Saksamaa koolisüsteemi tippaste. Seal õpivad ainult need, kes on läbinud katsed ja kindlasti jätkavad õpinguid ülikoolis. Nii on raske võrrelda Saksamaa ja Eesti koole, kuna mina ei ole tavakoolis tunde külastanud. Käesoleva kooli kohta võin aga öelda, et seal pannakse rohkem rõhku iseseisvale tööle. Õpilased lahendavad õppejõu poolt antud probleeme, koostavad projekte rühmades ja kirjutavad esseid. Õpilastel on rohkem kohustusi ja vastutus on suurem.

Kui tihti tehakse töid ja kui karm on hindamissüsteem?
Kontrolltöid tehakse harva ja need on enamasti mahukad. Rõhku pööratakse esseedele ja projektidele. Tunnitöö eest hindeid ei panda, kuna aktiivne õppimine on õpilaste jaoks loomulik.

Kuidas toimub toitlustamine?
Lõunastada saab kooli kohvikus. Tasuta toitu riigi poolt õpilased ei saa. Suur üllatus oli minu jaoks see, et sooja toitu  kohvikus osta ei saa, seal on saadavad ainult võileivad, saiakesed ja kommid. Enamik õpilasi võtab söögi kooli kaasa.

Milline õhkkond valitses koolis – kas oldi üksteise vastu sõbralikud ja positiivsed või vastupidi?
Õpilased olid viisakad ja sõbralikud. Igal juhul mina pole näinud, et keegi vaidleks või kakleks vahetunni ajal.

Kas õpilased on kohusetundlikumad kui Eestis?
See on raske küsimus, kuna tegemist ei olnud tavakooliga. Mina arvan, et pole võimalik hinnata Saksamaa haridussüsteemi ühe kooli näitel. Ei saa öelda, et Eesti õpilastel on üldiselt nõrgem motivatsioon.

Tegime ära 2008!
Muljeid suurtelt koristamistalgutelt.

Helen Kotkas

3. mail toimus üle-eestiline koristuskampaania „Teeme ära 2008”, millest võtsid osa ka mõned meie kooli õpilased 4., 6., 8. ja 10. klassist. Kogunesime kõik kell 9.30 kooli ette ja liikusime edasi Pirita metsa poole, kus oli meie koristusala.

Kohale jõudes olime üllatunud, nähes, kui palju inimesi oli oma sõprade ja peredega sinna kokku tulnud. Meie grupijuhid Taniel ja Henry läksid asja lähemalt uurima ning tagasi tulid nad juba paljude valgete kinnaste ja suurte prügikottidega. Mõned innustavad sõnad neilt ja koristamine võiski alata.

Prügikotid said kiiresti täis ja peatselt mindi uute järele, sest see oli ikka meeletu, mida kõike sealt leida võis: arvutimonitor, riided, autode ilukilbid, autokummid, mööbel ja pluss kogu see pisipraht. See oli ikka päris šokeeriv, kui palju seda kõike oli, teepealsed, mets ja isegi jõgi olid tohutult prahti täis. Kell 14.00 hakati jagama väsinud koristajatele sooja suppi, mis oli väga maitsev.

Õnneks oli meid seal kõiki kokku nii palju, et kolme tunniga sai see koht päris puhtaks. Väga ilus oli vaadata ja hakkas parem tunne. Lõpptulemusega jäädi rahule ning loodame, et järgmisel aastal on koristajaid veel rohkem ja reostajaid hoopis vähem.