Väljavõte TKG uuest õppekavast:

7.1.Hindamine

1) Hindamise eesmärk on:
- toetada õpilase arengut;
- anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
- innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
- suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
- suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
- anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
2) Põhikooli I klassis kasutatakse õpilase hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut kaks korda õppeaastas: jõuludeks ja õppeaasta lõpul suveks.Hinnang on positiivse suunitlusega kokkuvõte, mis sisaldab lühikest õpilase iseloomustust,hinnanguid omandatud õpioskustele, hoolsust, käitumist, soovitusi edaspidiseks ja õppeaasta lõpus õpilase enese hinnangut õppetööle (eneseanalüüsi).
3) Põhikooli 2.-9. klassis ja gümnaasiumis hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk».
4) Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise.
5) TKG annab põhikooli õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) ja õppeedukuse kohta iga õppeveerandi lõpus ja gümnaasiumi õpilasele õppeedukuse kohta kahel korral õppeaasta jooksul  kas e-kooli või klassitunnistuse kaudu.
6) Nõuded õpilaste käitumisele on kirjas TKG kodukorras.
7) Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule.
8) Õpilasi ja vanemaid teavitatakse hinnetest ja hinnangutest üldjuhul e-kooli kaudu, vajadusel  kord õppeveerandi  jooksul hinnetelehe kaudu.
9) Õppeaasta lõpus saavad kõik õpilased klassitunnistuse.
10) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
11) Õpilase vanema ja direktori kokkuleppel võidakse  TKG-s arvestada õppekava välist õppimist 
(sporditreeningud, muusikakool, kunstikool) koolis läbitava õppe osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel omandada kooli õppekavaga määratud õpitulemusi.

7.1.1. Kujundav hindamine

1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundavat hindamist on võimalik rakendada eelkõige aktiivse õppe kaudu: projekt- ja avastusõpe, uurimustöö, probleem- ja õuesõpe ning laboratoorsed tööd. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. TKG  reageerib  juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud  väärtuste ning heade tavadega.
2) Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.
3) Kujundava hindamise ühe vahendina kasutatakse õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet.
4) Arenguvestlustel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut lähtuvalt kujundavast hindamisest ja õpilase eripärast,väärtushinnangutest,huvidest,motivatsioonist,teadmistest ja oskustest. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.

7.1.2. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus

1) Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi  hinnatakse nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
2) TKG-s hinnatakse 2.-12. klassi õpilasi viie palli süsteemis:

1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.

3) Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.
4) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «nõrk».
5) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks 10 koolipäeva jooksul peale hinde e-kooli kandmist. Erijuhud tuleb õpilasel õpetajaga eraldi kokku leppida.
6) Kui õpilane puudus või ei teinud praktiliselt tunnis kaasa ja arvestuslik töö on sooritamata, siis märgitakse seda e-koolis „o“, mis tähendab ootel. Õpilase kooli naasmisel tuleb see töö sooritada kahe nädala jooksul, vastasel korral loetakse hindeks „nõrk“.

7.1.3. Põhikooli kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine

1)  Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine õppeveerandi/poolaasta hinneteks ja nende hinnete  koondamine aastahinneteks. 
2) klassis kasutatakse kokkuvõtva hindamisena vähemalt kaks korda õppeaastas toimuvat kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmist, millel ei ole numbrilist ekvivalenti. Kokkuvõtvas hinnangus peab selgelt kajastuma, kuivõrd taotletud õpitulemused ja kooliga kohanemine on saavutatud.
3)Kui õppeperioodi keskel on õppeaine veerandihinne jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk» .
4)Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» või «nõrk või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
5)Veerandihinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta  täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.
6)  Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandi/poolaasta                hinnetest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk» . Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne  pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
7)Õppenõukogu otsusega võidakse õpilane pärast täiendava õppetöö lõppu üle viia järgmisse klassi kuni kahes õppeaines „puuduliku“ või „nõrga“ aastahindega.
8)Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsus peab olema põhjendatud, mille alusel peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
9)Kolmandks aastaks samasse klassi õpilast kordama ei jäeta.
10) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

7.1.4. Gümnaasiumi kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine

1)Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis.
2) Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist  õppekava välise õppimise või tegevusena koolis õpetatava osana arvestamisel.
3) Õpilane viiakse üle järgmisse klassi, kui tal saab arvestada kõigis õppeainetes läbitud kursuste hinnete  tulemuseks vähemalt rahuldavat saavutust.
4) Mitterahuldavate kursuse hinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas õpilane  jätta täiendavale õppetööle või kustutada õpilaste nimekirjast
5) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle kuni kolmes õppeaines, milles tulenevalt kursuse hinnetest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk» . Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.
6) Õpilane kustutatakse/heidetakse välja kooli õpilaste nimekirjast , kui tal on „mitterahuldavad „või „nõrgad“ tulemused õppeperioodi lõpuks enamas kui kolmes õppeaines või kui ta pole sooritanud täiendavat õppetööd kõigis määratud (kuni kolmes) õppeaines.

Käitumise ja hoolsuse hindamine

Toimub kooli kodukorra ja koolikohustuse täitmise alusel.

10. Käitumise ja hoolsuse hindamine

1)1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmel ainult käitumist.
2)Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
3)Käitumist ja hoolsust hinnatakse sõnaliste hinnangutega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
4)Käitumishindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast kellele üldtunnustatud käitumis-ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
5)Käitumishindega „hea” hinnatakse õpilast kes järgib üldtunnustatud käitumis-ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
6)Käitumishindega „rahuldav” hinnatakse õpilast kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis-ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
7)Käitumishindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks” ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
8)Hoolsushindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki aineid võimetekohaselt, on õppeülesannetetäitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
9)Hoolsushindega „hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
10)Hoolsushindega „rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel ülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.
11)hoolsushindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.