Tallinna Kuristiku Gümnaasium english russian  

Sündmused

4. dets - Jõulurahu
14. dets - Rammumees ja
       võimlemispidu

20. dets - Jõulukontsert
      Jaani kirikus



Vaata meie koolilehte
       DigiKresku

Viimati muudetud
1. kohad rahvastepallis 21.11
XXX lennu vilistlased 2017. a 20.11
XXIX lennu vilistlased 2016. a 20.11
 
Viimased pildialbumid
Isadepäeva kontsert 9. no...
Rändav bioklass gümnaasi...
Rebaste nädal 9.-12. okto...
Rebaste näod oktoobris 20...
Õpetajate päev 5. oktoob...
 
Kiirviited



Kalender



Outlook.com/
kuristiku.ee

Kuristiku Intra

Loov- ja uurimistööde keskkond
uta.kuristiku.ee

 
Õpetajate sünnipäevad
20.11 – Lisann Aljaste
22.11 – Malle Trus
25.11 – Kalev Järvela
27.11 – Marilis Kirotar
01.12 – Esta Saula
02.12 – Kristi Toomra
05.12 – Mall Vister
 
kuristiku.ee soovitab

Kuristiku
aktiivõppepäevade
blogi


Kuristiku
haridustehnoloog
soovitab


Kuristiku
klassiõpetajate
koduleht


Kuristiku
kehalise kasvatuse
koduleht


TKG koolileht Kresku

Tallinna
Koolijuhtide Ühendus


Noorte Kotkaste Tallinna Maleva Ida rühm
Noorte Kotkaste Tallinna Maleva Ida rühm


Berit kontsert
Märka ja aita

Lastefond
Aiesec


Kiida õpetajat!



SA Innove
Eksamikeskus


Lasnamäe Linnaosa Valitsus
Lasnamäe
Linnaosa Valitsus

Tallinna Haridusamet

Kooli Tervishoid

Meie oleme:

Tervist edendav kool




Esileht » Õppetöö » Dokumendid » Haridusliku ja käitumusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine
Haridusliku ja käitumusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine

Haridusliku ja käitumusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis

I Õppe korraldamise üldpõhimõtted ja mõisted
1.1. Üldpõhimõtted
1.1.1. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis (TKG)  kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis koolis kehtestatud õppekava alusel ja õpilase erivajadusega arvestades. HEV õpilaste õpe peab olema paindlik, õpilaste eeldustele ja vajadustele kohandatud ning see peab haarama õpilast lisaks õppetööle ka teistesse tegevustesse koolis.
1.1.2. Haridusliku ja käitumusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse  esmatasandi ennetuse põhimõttest, kus põhirõhk asetub klassitasandil tehtavale tööle õpilase individuaalsuse varajasel toetamisel ning tema erivajaduste märkamisel.
1.1.3. Vajadusel rakendatakse võimalikult varajasi ja efektiivseid sekkumismeetodeid koolitasandil eelkõige õpihuvi säilitamiseks ning kiireks käitumistaastuseks. Suuremate probleemide puhul kaasatakse pere või kooli algatusel spetsialistid väljastpoolt kooli.
1.1.4. Iga õpilaste arengu toetamiseks ja probleemide ennetamiseks on Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis loodud järgmised võimalused:
* Arenguvestlused arengupotentsiaali väljaselgitamiseks ja  kokkulepete sõlmimiseks
* Ainealased konsultatsioonid 
* Logopeediaalane  nõustamine, logopeedi ja HEV õpilase õppe koordineerija konsultatsioonid
* Koolipsühholoogi ja sotsiaalpedagoogi konsultatsioonid.
* Pedagoogiline nõustamine õpetajatele ja lapsevanematele
* Õpiabi ümarlaud õpilasele vajalike tugimeetmete rakendamiseks 
* Loengud ja töötoad lapsevanematele
* Huvitegevuse, spordi, projektide  ja laagritega seotud arendavad tegevused
* Osalemine pikapäevarühma tegevustes (algklassis)


1.2. Haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija (HEVKO)
1.2.1. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi direktor määrab ametisse isiku, kelle ülesandeks on  haridusliku erivajadusega õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide ja õpetajate vahel, kelle ametinimetus on  haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija. 
1.2.2. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.

1.3. Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilane
1.3.1. Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilane on, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või koolis edasijõudmiseks õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas ning kelle puhul kool rakendab süsteemset abi koolitasandil. 
1.3.2. Iga põhikooli HEV õpilase kohta avatakse individuaalse arengu kaart.
1.3.3. Andekas õpilane on I-XII klassi õpilane, kes omab keskmisest kõrgemaid võimeid. Näiteks  üldine intellektuaalsus, akadeemilisus, loomingulisus, liidrivõimed ja   spordialane võimekus.
1.3.4. Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid.
1.3.5. Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse  väga heade tulemuste saavutamisest Tallinna linnas, üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlust

1.4. HEV õpilaste andmed sisestatakse EHISesse 
1.4.1. EHISesse sissekandeid tehes arvestatakse TKGs järgnevaga:
* Erivajadusi võib õpilasel olla korraga mitu
* Tugiteenus märgitakse juhul kui teenuse kestvus on vähemalt üks õppeveerand.

1.4.2. Erivajadused jagunevad : 

* Ajutine õpiraskus – õpilased, kellel on mitmes aines puudulikud ning kellele on koostatud IÕK – ehk ajutine ainealane õpiraskus, võib olla seotud pika puudumisperioodiga, lünkadega õppetöös
* Kirjutamis-, lugemis- ja/või arvutusraskus – õpilased, kes vajavad logopeedilist abi või eripedagoogilist abi õpitulemuste parandamiseks.
* Düsleksia, düsgraafia, düskalkuulia – õpilased, kelle puhul on vaja vähendada või asendada riiklikus õppekavas määratud õpitulemusi või vabastada ta mõne kohustusliku õppeaine õppimisest ning kellele on sellest tulenevalt koostatud nõustamiskomisjoni soovitusel IÕK ning rakendatud eripedagoogilist või logopeedilist abi.
* Raske, krooniline või püsiv psüühika häire - märgitakse õpilase puhul, kellel on diagnoositud püsiv psüühikahäire  ja NÕK on soovitanud õppida väikeklassis.
* Õppekeelest erineva koduse keelega või välisriigist naasnud õpilane - märgitakse õpilaste puhul, kes vajavad täiendavat keeleõpet ja täiendavat tuge õpitulemuste saavutamiseks ning kellele on sellest tulenevalt koostatud IÕK.
* Andekus - märgitakse õpilase puhul, kellele on koostatud IÕK
* Tervislikud põhjused (sh haiglaõpe, koduõpe tervislikel põhjustel) - märgitakse õpilase puhul, kelle tervislikust seisundist tulenevalt on soovitatud raviplaanist tulenevalt haiglaõpet või NÕK soovitanud rakendada koduõpet või kellele on vastaval põhjusel gümnaasiumi astmel koostatud IÕK gümnaasiumi  riikliku õppekava §13 järgi
* Sõltuvushäire - märgitakse õpilasel, kellel on diagnoositud sõltuvushäire, mis on tingitud alkoholi, narkootilise, toksilise või psühhotroopse aine sõltuvusprobleemidest ja NÕK on soovitanud õppida väikeklassis või haigla komisjon on suunanud rehabilitatsiooni- asutusse
* Õppimine välisriigis (pikemaajaline õppest eemalviibimine) - Märgitakse õpilasel, kes PGS § 28 lg 3 alusel jääb kooli nimekirja. Õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem esitab hiljemalt 30. juuniks kooli direktorile taotluse õpilase kooli õpilaste nimekirja jätmiseks järgmisel õppeaastal.
* Välisriigist Eestisse elama asunud eesti keelt mittevaldavat õpilast käsitletakse kui  uusimmigranti, kelle kohta tehakse vastav märge EHISesse ja talle rakendatakse individuaalset õppekava .

II Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine
2.1. Õpilase arengu toetamine klassitasandil (I tasand) 
2.1.1. Klassiõpetajad jälgivad laste individuaalset toimetulekut õppesituatsioonis.
2.1.2. Lapsel on kooli I klassi astudes kaasas koolivalmiduse leht (koolieelsest lasteasutuses), mis võimaldab jätkata koolis lapse (sh erivajadustega lapse) arengu/toimetuleku jälgimist, õpetuse individualiseerimist ja diferentseerimist ning  vajadusel  kohest tugiteenuste osutamist. 
2.1.3. Esialgse lapse individuaalse arengu toetamise võimalusteks koolis on:
* lapse tunniväline  individuaalne abistamine  (järeleaitamine, konsultatsioonid) klassi- või aineõpetajate poolt;  
* koostöö lapsevanemaga, lapsevanema pedagoogiline juhendamine;
* konsulteerimine kolleegide ja teiste spetsialistidega koolis, tugispetsialisti konsultatsioon õpetajale;
* koolipsühholoogi ühekordne konsultatsioon; 
* õppetöö diferentseerimine/modifitseerimine, individualiseerimine klassi tasandil; 
* võimetekohase huvitegevuse ja muude võimaluste soovitamine jne.

2.1.4. Õpilasele rakendatud klassitasandil lisameetmete ja nende tulemuslikkuse kohta teevad õpetajad kokkuvõtte oma dokumentatsioonis.  Kui selgub, et klassitasandil rakendatust ei ole abi, võtab õpetaja ühendust hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerijaga. Pöörduda võivad nii klassijuhataja kui aineõpetajad. 

2.2. Õpilase arengu toetamine kooli tasandil (II tasand)
2.2.1. Alates  II tasandist alustatakse kooli tasandil HEV  õpilase arengu kaardistamist. 
2.2.2. Vanema nõusolekul ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija otsusel avab klassijuhataja HEV õpilase arengukaardi ja alustatakse pedagoogilis-psühholoogilise hinnangu koostamist.
2.2.3. Õpilane arvatakse vaikimisi haridusliku erivajadusega õpilaste hulka ja kantakse EHIS süsteemi.

2.3. HEV õpilase individuaalse arengu kaart
2.3.1. Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil .
2.3.2. Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise,  pideva täiendamise ja delikaatsete andmete kaitse eest vastutavad klassijuhataja, psühholoog ja HEV õpilaste õppe koordineerija.
2.3.3. Arengukaarte säilitatakse internetis turvalises keskkonnas ja neid prindib lapsevanema suulise avalduse alusel välja ja allkirjastab HEV õpilaste õppe koordineerija.
2.3.4. Arengukaarte ei prindita, ei säilitata paberkujul ega levitata ilma lapsevanema nõusolekuta  elektrooniliselt.  Iga klassijuhataja näeb vaid oma klassi õpilaste arengukaarte   
2.3.5. Arhiveeritakse ÕIK II ja III tasandi kaart. Kaart arhiveeritakse peale õpilase väljaarvamist HEV õpilaste nimekirajast. Seejärel kaart ühe  aasta möödudes hävitatakse või antakse  soovi korral allkirja vastu lapse eest vastutavale isikule.
Arhiveerimise eest vastutab kooli psühholoog.


2.4. Pedagoogilis-psühholoogilise hinnangu koostamine
2.4.1. Hinnangu koostamiseks on vajalik lapsevanema  nõusolek.
2.4.2. Ettepaneku hinnangu koostamiseks  võib esitada lapsevanem, klassijuhataja või aineõpetaja. 
2.4.3. Kirjalikud tulemused kantakse õpilase arengukaardile. Hinnang annab aluse efektiivseteks sekkumisteks.
2.4.4. Hindamise viisid on:
* Normeeritud testid ja käitumise skaalad 
* Intervjuud õpilase ja õpetajatega, lapsevanemaga
* Vaatlused eri situatsioonides
* Eripedagoogilised meetodid
*
2.5. Õpiabirühm 
2.5.1. Koolikorraldusliku meetmena saab erivajadustega  I- IX klassi õpilast suunata HEV koordineerija ettepanekul ja kooli direktori otsusel  suunata õpiabirühma. 
2.5.2. Õpiabirühma võetakse vastu ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata õpioskustega ning logopeediliste probleemidega põhikooli õpilane, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda edukalt täita põhikooli riikliku õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.
2.5.3. Kooli direktori otsusega mittenõustumisel on õpilasel ja  vanemal õigus otsus vaidlustada kümne tööpäeva jooksul. Otsusega mittenõustumise korral vastutab perekond ise õpilasele õpiabi korraldamise eest.
2.5.4. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis korraldatakse õpiabirühma tunde põhiainetes-eesti keelest ja matemaatikast pärast õppetunde. 
2.5.5. Õpiabiõpetaja koostab õpilastele vajadusel õpiabitundideks individuaalse õppekava lähtudes vastavast klassi- või aineõpetaja töökavast. Lisaks osutatakse TKGs  logopeedilist abi 1.-4.klasside õpilastele peale õppetööd või  vajadusel ka õppetundide ajal.
2.5.6. TKGs moodustatakse õpiabirühmad üldjuhul klassipõhiselt.




2.6. Koolipsühholoog
2.6.1. Koolipsühholoogi töö eesmärgiks on lisaks hariduslike erivajadustega õpilaste arengu toetamisele ka üldise vaimse  ja füüsilise turvalisuse ning positiivse koolikliima edendamine ja vaimse tervise probleemide ennetamine.
2.6.2. Koolipsühholoogi töö aitab kaasa käitumisprobleemide ennetamisele,  klassikursuse kordajate, koolist väljalangejate ja põhjusteta puudujate hulga vähenemisele ning koolikiusamise ja -vägivalla vähenemisele. 
2.7. Tugimeetmete mõju hindamine
2.7.1. Tugiteenuse rakendamise tulemuslikkuse kohta märgivad kõik hariduslike erivajadustega õpilasega tegelenud õpetajad ja spetsialistid  vähemalt kord õppeaastas (õppeaasta lõpus)  kaarti  õpilase (aine)alase toimetuleku kirjelduse ja esitavad omapoolsed soovitused.
2.7.2. Lähtuvalt eelnevast kavandatakse edasised  tegevused: 
* tugiteenuste lõpetamine, 
* tugiteenuse jätkamine samal või tõhustatud viisil, 
* täiendavate uuringute teostamine, 
* tugiteenuste vahetamine või muu teenuse lisamine, 
* ettepanek nõustamiskomisjoni suunamiseks vm. 

2.8. Õpilase arengu toetamine võrgustikutöös  (III tasand )
2.8.1. Kui koolis rakendatud tugiteenused ei osutunud tulemuslikuks, palub kool lapse seaduslikel esindajatel  läbida lapsega täiendav uuring, mis  toimub valdavalt meditsiiniasutuses arstide osalusel. Uuringu tulemused on aluseks õpilase suunamiseks nõustamiskomisjoni. Lapsevanema keeldumisel on koolil õigus lapse huvide kaitseks pöörduda lastekaitsetalituse poole.
2.8.2. Kui õpilane jätkab õpinguid Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis  tuleb tema arengukeskkonna kujundamisel võimalusel  arvestada nõustamiskomisjoni ja uuringus osalenud spetsialistide soovitusi . Koostöös koolipidajaga kohandatakse ruume, vajalikke vahendeid, õppetegevuste sisu : taotleda luba väikeklassi või käitumisraskustega õpilaste  klassi avamiseks või üks-ühele õpet. 
2.8.3. Vastava nõustamiskomisjoni soovitusliku otsuse põhjal  koostatakse individuaalne õppekava (IÕK).
2.8.4. Väikeklassis õppimine on soovituslik õpilasele ,kellel on psüühikahäired, püsiv normikohasest erinev käitumine ja / või õpivõime langus, mis takistavad õpilase enda ja klassikaaslaste  õppimist ning ohustavad turvalisust tavaklassis.. Väikeklassi viiakse üle õpilane tähtajaliselt. Õpetamisel kasutatakse erivajaduse spetsiifikast  tulenevat  õppekorraldust, õppemetoodikat  ja jõukohast õppevara ning vajadusel tagatakse logopeediline abi. 

2.9. Individuaalse õppekava (IÕK) koostamine ja rakendamine
2.9.1. IÕK on hariduslike erivajadustega õpilase jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. 
2.9.2. IÕK koostatakse vajadusel õpilasele, kelle on eriline andekus, õpi- ja käitumisraskused, terviserikked, puuded või kes on pikaajaliselt õpikeskkonnast eemal viibinud. 
2.9.3. IÕK koostamiseks on vaja HEV õpilaste õppe koordineerija ja klassijuhataja ühist otsust, nõustamiskomisjoni või erispetsialisti näidustust ja kooli juhtkonna nõusolekut. 
2.9.4. IÕK esitab klassi õppekavaga võrreldes õpilase  arengule ühe või mitme pädevuse osas vähendatud / suurendatud nõudmised. Selleks tuleks:
teha kindlaks õpilaste eeloskused
määrata arendatavad oskused
koostada  eraldi  töökava õpetaja töökava juurde
töötada välja hindamiskriteeriumid 
2.9.5. IÕK koostamisel peaks lähtuma kolmest põhimõttest: 
* materjal on õpilasele jõukohane 
* on olemas abistavad vahendid  (sõnaraamatud, kalkulaatorid jne)
* õpetaja vahetu abistamine on tagatud. 
2.9.6. IÕK koostamise ja täitmisega on seotud järgmised isikud:
* Klassijuhataja (tugiisik)
* HEV koordineerija (juhendab IÕK koostamist)
* Õpiabiõpetaja, logopeed (kõneravi ja tagasiside edasijõudmisest, õpioskused)
* Psühholoog (jõustab, toetab, õpetab õpioskusi)
* Lapsevanemad (tagab koolikohustuse täitmise ja kontrollib iseseisva töö tegemist, hoiab sidet kodu ja kooli vahel)
* Kooli juhtkonna töötaja (kindlustab ruumid, tunniplaani ja kontrollib IÕK rakendamist).

III  Lapsevanemate / lapse seaduslike esindajate kaasamine kooliellu 

TKGs on lapsevanema kaasamiseks kooliellu  järgmised võimalused:
3.1. Arenguvestlused
3.1.1. Arenguvestluste läbiviimise kord on kinnitatud kooli direktori poolt.
3.2. Ümarlauad temaatiliseks grupinõustamiseks või individuaalsed konsultatsioonid
3.3. Koolitused 
3.3.1. TKG viib vajadusel läbi koolitusi ja loenguid lapsevanematele. 


3.4. Erinevad ühisüritused koolis, õpitoad,  projektid ja kogukonnaüritused
3.4.1. TKG osaleb erinevates projektides, mille kaudu on tegevusse kaasatud  lapsevanemaid. Nende projektide raames viiakse tavaliselt läbi mõni suurem kampaaniaüritus : tervise edendus, keskkonnateadlikkus, täiskasvanud õppija nädal, perepäevad jne 

IV Käitumuslike erivajadustega õpilaste (KEV) õppe korraldamine 
Käitumisprobleemide põhjused võivad olla seotud vaimse tervise probleemidega ja/või sotsiokultuurilise tausta ning kasvatusega. Seoses sellega on vajalik probleemide põhjuste võimalikult varajane väljaselgitamine ning probleemi ja selle kõrvalnähtudega tegelemine.
Kui probleeme ei õnnestu ennetada, võib õpilasel välja kujuneda käitumuslik erivajadus (KEV).

4.1. Töös KEV õpilastega rakendatakse TKGs kolmetasandilist  lähenemist
4.1.1. Käitumusliku erivajadusega õpilase  erivajadus tuleneb tema seadusekuulekusega seotud probleemidest või muudest käitumisprobleemidest, mis seotud antisotsiaalsusega ja kohustuste eiramisega. Sellised õpilased vajavad ulatuslikku eripedagoogilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamisteenust, kuhu on kaasatud nii HEV tugimeeskond,TKG juhtkond,noorsoopolitsei kui ka alaealiste asjade komisjon. 
4.1.2. Kui õpilane on  rikkunud TKG kodukorda, siis arutatakse õpilase käitumist ja määratakse vastav noomitus olenevalt  õpilase käitumisest. Arvesse võetakse, kas tegu oli hetkelise ja ühekordse emotsiooniga või kestva probleemiga ning kas see  segas õppeprotsessi,   rikkus kooli kodukorda või  oli õigusvastane.
4.2. Ennetustegevused
4.2.1. Esmane roll ennetustegevuses on klassijuhatajal, kes jälgib suhteid klassis  ja toetab  positiivse klassikliima kujunemist. Igasugusele kiusamisele ja vägivallale reageerib otsustavalt. Abistavateks meetmeteks õpetajale on koolipsühholoogi konsultatsioon, jaotusmaterjalid, koolitused, nõupidamised juhtkonnaga. 

4.2.2. Püsivate käitumisprobleemide puhul määratletakse käitumise põhjused koolipsühholoogi abil ja tehakse tihedat koostööd koduga. Saadud infost  tulenevalt kujundatakse sekkumised.
4.2.3. Kui õpilase õpiraskused on otseselt seotud käitumisprobleemidega, võib olla abiks käitumise tugikava . Eriti oluline on tihe koostöö lapsevanematega, sest sageli on lapse käitumishäirete põhjuseks ebastabiilne olukord perekonnas. Tugikava elluviimise ajaks määratakse õpilasele tugiisik(sotsiaalpedagoog), kes teda jälgib ning toetab. 
4.2.4. KEV õpilaste ja keerulise sotsiaalse taustaga õpilaste puhul teeb TKG  koostööd vastavate Lasnamäe Linnaosa Valitsuse  spetsialistidega ja Noorsoopolitseiga. 
4.2.5. Koolikohustuse mittetäitjatele ja kooli kodukorra rikkujatele rakendatakse TKGs  lisaks HEV õpilase toetamise meetmetele (individuaalne õppekava, arenguvestlus jne) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahv 58 lõige 3 toodud tugi- ja mõjutusmeetmeid 
* õpilase käitumise arutamine vanemaga
* õpilasega tema käitumise arutamine kooli juhtkonnaga
* õpilasele tugiisiku määramine, suunamine koolipsühholoogi või muu tugiisiku poole
* kirjalik noomitus
* esemete, mis ei ole vajalikud õppetööks ja mida ei kasutata sihipäraselt, hoiulevõtmine
* kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine (lapsevanema nõusolekul) eesmärgiga heastada enda poolt tekitatud kahju
* tunnist eemaldamine ja suunamine rahunemistuppa
* ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada iseseisvalt nõutavad õpitulemused (kuni 10 õppepäeva) koos individuaalse õppekava koostamisega 
* vanema nõusolekul õpilase vastuvõtmine kooli juures tegutsevatesse huviringidesse
* suunamine pikapäevarühma (kui algklassi lapsel puudub vanemlik järelvalve)
4.2.6. Mõjutusmeetmed lähtuvad põhimõttest, et kodukorra rikkumiste puhul õpilane mõistaks oma tegu ja vastutaks selle tagajärgede eest, oleks ise kaasatud kahju heastamisse.


Seotud lehed:
Uued tööpakkumised    Koolivorm 1.-6. kl   
Õpilaspileti tellimine   
Vastuvõtt kooli!   
Teated


Söökla menüü


Spordiedetabel

Võta osa
> Noorte meedialaager Rakveres
> Prantsuse päev 32. Keskkoolis
> Tasuta nutilaager!
> Tasuta klassikalise muusika kontsert!
> Energiasäästuvalgusti konkurss


Vanemad uudised




Kuristiku GÜmnaasium | www.kuristiku.ee | 2001-2015 | web | Etomite
 
in English po russkii