1. septembril 1984. aastal avati Lasnamäel IV mikrorajoonis Tallinna 60. Keskkool (praegu Tallinna Kuristiku Gümnaasium). Uue kooli avatseremoonial viibisid mitmed tähtsad isikud Tallinna Mererajooni RSNTK-st (Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee), delegatsioon "vennalikust" Kampucheast ja paljud teised.

Direktorile, sm Vjatsheslav Gussarovile anti üle sümboolne koolikell ja võti, millele oli graveeritud kolme tublima ehitaja nimed. Piduliku aktuse lõpul saatis sm Gussarov 5.a klassi pioneerid Kristiina Tiitsi ja Hedi Kääri suure tulipunastest nelkidest koosneva lillekorviga Maarjamäele, et tänada neid, kes langesid karmidel sõja-aastatel. Koos lilledega jäi igavese tule juurde pioneeride tõotus: "Kõik, mis jäi isadel loomata, loome meie…" Lilli viidi ka V.I. Lenini mälestussamba jalamile.

Koolikella rõõmsa helinaga algas esimene tund - rahu tund!

Nagu enamikus nõukogude aja koolides, tegutsesid ka meie koolis usinad pioneerid. Nagu noortele punaste kaelarättidega tüdrukutele ja poistele kohane, kogusid ka nemad vanapaberit, korraldasid omavahelisi võistlusi (nt kabes, lumelosside ehitamises jne), tegelesid isetegevusega. Aeg-ajalt käidi paraadidel, külastati sheffasutust ning kutsuti külla Suure Isamaasõja (loe: Teine maailmasõda) veterane.

Tallinna 60. Keskkool on alati olnud spordilembene. Näiteks juba esimesest aastast peale on peetud tütarlaste aeroobikakavade võistlusi, koolis on tegutsenud maadlusring, mitmed meie kooli õpilased olid ENSV (loe: Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) noortemeistrid. Ega praegugi asjalood kehvemad pole - saab ju osa võtta jalgpalli, korvpalli, käsipalli ja kergejõustiku treeningutest, millest nii mõnelgi on pikk traditsioon. Eriti tublid on viimasel ajal olnud meie käsipallipoisid.

Kui rääkida veel traditsioonidest, siis ei saa kuidagi üle ega ümber rahvatantsurühmast Priisle, mida on suure hoole ja armastusega juhtinud Riina Raaga. Priisle on esinemas käinud paljudes välisriikides ja aidanud kooliüritusi ja pidusid meelejäävalt sisustada. Igakevadistel laulupidudel, mis toimuvad meie kooli hoovis ja kus osalevad ka naaberkoolide õpilased, on üle kümneaastane minevik.

Aeroobika- ja akrobaatikarühm Eeva on pakkunud silmailu nii kodusel kamaral kui ka kaugel välismaal, kooli ajaleht KreskU on lugejaid järjepidevalt rõõmustanud juba seitse aastat, selle aja jooksul on lehel olnud viis peatoimetajat.

Koos Eesti Vabariigi tulekuga muutus ka meie kool keskkoolist gümnaasiumiks ning number 60 asendus sõnaga "kuristiku". Kust selline nimi? Meie koolist mitte kaugel asus Kuristiku küla, mis on tänaseks küll oma ajaloolisel kujul maamunalt kadunud, sest jäi Lasnamäe ehitajatele jalgu.

Kunagise küla nimi ja mälestus sellest elab niiviisi edasi, ehk aitab seda pisut elavdada ka väike muuseuminurk meie koolis, mille sisustamise eest hoolitseb Ivi Talimäe, meie kooli tunnustatud algklasside õpetaja ja Kuristiku küla endine elanik. Siiski, ehk võib ka tänapäeval nimetada meie kooli küla-kooliks (mis sellest, et õpilasi pisut üle 1000), sest paljud meie kooli õpilased elavad koolimajast kiviviske kaugusel. Staazhikamad õpetajad teavad tõepoolest kõigist kõike - mõnest perest on meie kooli lõpetanud kolm või neligi last.

1999. aastal remonditi meie armsat "kollast hullumaja": korrastati kehalise kasvatuse ruume, pandi uued, eurostandardile vastavad plastikaknad ja värviti klasside ja koridoride seinu. Lähimas tulevikus kavatsetakse ehitada lugemissaal fassaadiküljel paikneva sammastiku taha ja värvida üle kogu maja.

Pseudofunktsionalistliku tüüphoone inim(lapse)sõbralikuks muutmisel on suuri teeneid kunstiõpetaja Sirje Merilol, kes on trepikoja kõrval asuvad aknad kõigil korrustel muutnud kauniteks vitraazhideks. Samuti võib tema ja õpilaste poolt loodud värvikaid seinamaalinguid kohata kõigil korrustel.

• Vastuvõtt
• Koolist
• Sümboolika
• Teised meist
• WWW
• Kontakt